Teostame soovi korral ka CO2 ja radooni mõõtmisi. Töövahenditena kasutame radoonimõõtjat Corentium Plus ja õhukvaliteedi mõõtja-logerit HD21AB17. Hind kokkuleppel.

Süsinikdioksiid e. süsihappegaas (CO2) ja süsinikoksiid e. vingugaas (CO)

Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO ning Eesti Tervsiseameti poolt on antud CO2 sisalduse piirmääraks 1000 ppm/m3 õhus. Euroopa Liidu standardi EVS-EN 13779:2007 ja EVS-EN 15251:2007 kohaselt loetakse uute hoonete korral ruumiõhus lubatud maksimaalseks CO2 väärtuseks välisõhu kontsentratsioonist minimaalselt kuni 800 ppm kõrgemat kontsentratsiooni. Välisõhu CO2 kontsentratsioon on üldjuhul suurusjärgus 350…400 ppm.

CO2 suur kontsentratsioon ruumiõhus põhjustab inimesel väsimust, keskendumisraskusi, töö- ja õppimisvõime vähenemist. Teadlaste uuringute põhjal väheneb õpilaste õppimisvõime süsinikdioksiidi kontsentratsiooni 2000 ppm juures kuni 30%.

Radoon

Värvitu ja lõhnata radoon kuulub inertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Radoonisisaldus on kõrgem keldris ja keldrita hoonetel esimese korruse põrandate piirkonnas.

Õhu radoonisisalduse piirmäärad:

Ülikõrge radoonirisk üle 1000 Bq/ m3
Kõrge radoonirisk 400-1000 Bq/m3
Keskmine radoonirisk 100-400 Bq/m3
Madal radoonirisk alla 100 Bq/m3

EVS 840:2008 standard “Radooniohutu hoone projekteerimine“ sätestab, et hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m3

Teaduslikud uuringud viitavad, et 3-14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast radoonist. Tekkepõhjuste pingereas on radoon suitsetamise järel teisel kohal. NB! Eriti tugev on suitsetamise ja radooni koosmõju. Ülemaailmselt põhjustab siseõhu radoon aastas hinnanguliselt 70000 – 170000 uut kopsuvähki haigestumise juhtumit.

Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeritakse Eestis aastas umbes 650 – 700 esmast kopsuvähki haigestumist. Umbes 70 – 100 võib seostada radooniga.